Riigikontrolli õigused ja kohustused auditeerimisel

Rait Sannik | 1.07.2009 | 14:25

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Riigikontroll vajab auditeerimiseks andmeid, mille põhjal teha järeldusi ja anda hinnanguid auditeeritava tegevuse kohta. Auditeerimiseks vajalike andmete saamiseks on Riigikontrollil võimalus ette võtta kolme liiki menetlustoiminguid: nõuda teavet, võtta seletusi ja teha vaatlusi.

Kõigi menetlustoimingute tegemiseks tuleb Riigikontrollil koostada menetlusteade. Menetlusteade on dokument, milles on kirjas menetlustoimingud, nende läbiviimise aeg ning neid teostavate Riigikontrolli ametnike ja kaasatud asjatundjate nimed. Menetlusteade esitatakse asutusele või isikule, kelle suhtes menetlustoimingud ette võetakse.

Auditeeritav peab looma auditeerijatele menetlustoiminguteks vajalikud tingimused, sealhulgas eraldama selleks vajalikud ruumid ja sidevahendid. Selleks, et auditeeritav saaks vajalikud tingimused luua, annab Riigikontroll auditeeritavale auditeerimisest ja selle eesmärkidest teada mõistliku aja jooksul enne auditeerimise algust.

Teabe nõudmise all peetakse silmas Riigikontrolli õigust tutvuda kogu auditeerimiseks vajaliku teabega, sh sellise teabega, millele on kehtestatud juurdepääsupiirangud. Üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta kehtib täiendav piirang: sellele teabele on ligipääs Riigikontrolli ametnikel, kes on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt saanud juurdepääsuõiguse vastava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele.

Auditeeritaval on kohustus anda Riigikontrollile tema tööks vajalikku teavet ning võimaldada dokumentidest koopiate, ärakirjade ja väljavõtete tegemist. Mõjuvatel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et auditeeritav võib olulisi tõendeid hävitada (pettuste korral), on Riigikontrollil õigus ka dokumente ära võtta, pitseerida toimikuid ning dokumentide, raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti.

Riigikontrollil on võimalik saada auditeerimiseks teavet ka asutustelt ja isikutelt, kelle suhtes auditit läbi ei viida. Riigiasutustele ning linnadele ja valdadele on seatud kohustus abistada Riigikontrolli auditeerimiseks vajalike andmete saamisel, kui Riigikontroll seda taotleb.

Sageli võivad teistelt asutustelt ja isikutelt saadavad andmed anda Riigikontrollile olulist infot auditeeritava tehingute ja finantsseisu kohta. Nii on Riigikontrollil õigus saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju auditeeritava tehingute, ülekannete ja muude sellelaadsete toimingute kohta. Riigikontrollil on õigus saada auditeeritava kohta teavet ka kutselistelt audiitoritelt, audiitorühingutelt ja auditeeritava siseaudiitoritelt. Teabe saamine hõlmab sel juhul ka juurdepääsu audiitori tööpaberitele ja teistele auditidokumentidele.

Paraku ei ole kogu auditeerimiseks vajalikku teavet alati kirjalikult talletatuna olemas ning vaja on auditeeritava teenistujaid või juhtkonna liikmeid suuliselt küsitleda ehk intervjueerida. Samuti on Riigikontrollil võimalik paluda auditeeritaval kirjalikult Riigikontrolli küsimustele vastata. Eespool nimetatud teabe kogumise viisi puhul on tegemist seletuse võtmisega. Seletuse võtmiseks on Riigikontrollil muu hulgas õigus nõuda auditeeritava töötaja või teenistuja ilmumist seletuste andmiseks Riigikontrolli.

Auditeerimise käigus võib osutuda vajalikuks vaatlus. Vaatlus on menetlustoiming, mille käigus menetlusteates volitatud Riigikontrolli ametnikel ja kaasatud asjatundjatel on õigus siseneda auditeeritava territooriumile ja objektidele, kontrollida seal vahetult vara olemasolu, tehes selleks inventuure ja kontrollmõõtmisi. Auditeeritav peab vaatluse võimaldamiseks tingimusteta ja viivitamata tagama auditeerijatele juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele auditeerimise seisukohalt olulistele asjadele ja paikadele.

Juhul kui Riigikontrollil takistatakse menetlustoimingute läbiviimist, teavitab Riigikontroll sellest Riigikogu juures asuvat riigieelarve kontrollkomisjoni. Menetlustoimingute takistamiseks loetakse auditeerimiseks vajaliku teabe varjamist, teabe või seletuse andmisest keeldumist või kõrvalehoidumist, võltsitud dokumentide esitamist, teadvalt väära seletuse andmist ja vaatluse takistamist.

Seoses menetlustoimingutega on Riigikontrollil kohustus hoiduda auditeeritava töö häirimisest rohkem, kui see on vajalik menetlustoiminguks. Seega tuleb auditeerijatel arvestada asutuse tööaegadega, sisekorra reeglitega, samuti hoiduda nende andmete ja dokumentide küsimisest, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest või mis on avalikustatud veebilehtedel. Samuti on Riigikontrollil õigus küsida auditeeritavalt üksnes sellist teavet, mis on auditeerimiseks vajalik. Juhul kui auditeeritav kahtleb teabe pärimise asjakohasuses, siis on tal õigus saada Riigikontrollilt selgitusi teabe nõudmise eesmärgi kohta.

  • Postitatud: 1.07.2009 14:25
  • Viimane muudatus: 6.09.2016 12:36
  • Viimane ülevaatus: 6.09.2016 12:36